Harjumuspärase õlaliigese nihestuse, näiteks sagedase saba taganemise korral on sobiv kirurgiline ravi. Kõige olulisem on liigesekapsli tugevdamine küünarvarres, liigse välise rotatsiooni ja abduktsiooni ennetamine ning liigese stabiliseerimine edasise nihestuse vältimiseks.
1. Käsitsi lähtestamine
Nihestus tuleks pärast nihestust võimalikult kiiresti taastada ning valida sobiv anesteesia (õlapõimiku anesteesia või üldnarkoos), et lõdvestada lihaseid ja muuta taastamine valutuks. Eakatele või nõrkade lihastega inimestele võib nihet teha ka valuvaigistiga (näiteks 75–100 mg dulcolaxi). Harjumuspärast nihestust saab teha ilma anesteesiata. Ümberpaigutamise tehnika peaks olema õrn ja karmid tehnikad on keelatud, et vältida täiendavaid vigastusi, nagu luumurrud või närvikahjustused.
2. Kirurgiline ümberpaigutamine
On mõned õlaliigese nihestused, mis vajavad kirurgilist ümberpaigutamist. Näidustused on: õlaliigese eesmine nihestus koos biitsepsi kõõluse pika pea tagumise nihkega. Näidustused on: õlaliigese eesmine nihestus koos biitsepsi kõõluse pika pea tagumise nihkega.
3. Vana õlaliigese nihestuse ravi
Kui õlaliigest pole pärast nihestust rohkem kui kolm nädalat ümber paigutatud, loetakse seda vanaks nihestuseks. Liigeseõõnsus on täidetud armkoega, ümbritsevate kudedega on adhesioonid, ümbritsevad lihased on kahanenud ja kombineeritud luumurdude korral tekivad luukoorikud või toimub deformeerunud paranemine – kõik need patoloogilised muutused takistavad liigese ümberpaigutamist.õlavarreluu pea.
Vanade õlaliigese nihestuste ravi: Kui nihestus toimus viimase kolme kuu jooksul, patsient on noor ja tugev, nihestunud liigesel on endiselt teatud liikumisulatus ning röntgenpildil ei ole osteoporoosi ega liigesesisest ega -välist luustumist, võib proovida käsitsi ümberpaigutamist. Enne ümberpaigutamist võib kahjustatud küünarluu-kullluud 1–2 nädalat traktsioonida, kui nihestuse aeg on lühike ja liigese aktiivsus väike. Ümberpaigutamine tuleks läbi viia üldnarkoosis, millele järgneb õlamassaaž ja õrnad kiigutamisharjutused adhesioonide vabastamiseks ja lihasvalu kontraktuuri leevendamiseks ning seejärel kuiv ümberpaigutamine. Lähtestamisoperatsioon viiakse läbi traktsiooni ja massaaži või jalalabade abil ning ravi pärast ümberpaigutamist on sama, mis värske nihestuse korral.
4. Õlaliigese harjumuspärase eesmise nihestuse ravi
Õlaliigese harjumuspärane eesmine nihestus esineb enamasti noortel täiskasvanutel. Üldiselt arvatakse, et vigastus tekib pärast esimest traumaatilist nihestust ja kuigi see lähtestatakse, ei fikseerita ega toetata seda tõhusalt. Liiges muutub lõtvaks patoloogiliste muutuste, näiteks liigesekapsli rebenemise või rebenemise ning glenoidlabrumi ja mussoonserva kahjustuse tõttu ilma korraliku taastumiseta ning õlavarreluu pea tagumise külgmise süvendi murd muutub võrdseks. Seejärel võib nihestus esineda korduvalt kergete väliste jõudude mõjul või teatud liigutuste ajal, näiteks abduktsiooni ja välise rotatsiooni ning tahapoole sirutamise ajal.ülajäsemedHarjumuspärase õlaliigese nihestuse diagnoosimine on suhteliselt lihtne. Röntgenuuringu käigus tuleks lisaks õla eesmise-taha otseülesvõtetele teha ka õlavarre eesmise-taha röntgenülesvõtted 60–70° sissepoole pöörlemise asendis, mis näitavad selgelt õlavarreluu tagumise pea defekti.
Harjumuspäraste õlaliigese nihestuste korral on kirurgiline ravi soovitatav, kui nihestus on sagedane. Eesmärk on suurendada liigesekapsli eesmist avanemist, vältida liigset välisrotatsiooni ja abduktsiooni ning stabiliseerida liigest, et vältida edasist nihestust. Kirurgilisi meetodeid on palju, sagedamini kasutatavad on Putti-Platti meetod ja Magnusoni meetod.
Postituse aeg: 05.02.2023
