46% rotatsiooniliste pahkluumurdudega kaasnevad tagumised malleolaarsed murrud. Posterolateraalne lähenemine tagumise malleoluse otseseks visualiseerimiseks ja fikseerimiseks on sageli kasutatav kirurgiline tehnika, mis pakub paremaid biomehaanilisi eeliseid võrreldes suletud repositsiooni ja anteroposteriorse kruvifiksatsiooniga. Suuremate tagumise malleolaarse murru fragmentide või tagumiste malleolaarsete murdude korral, mis hõlmavad mediaalse malleoluse tagumist ringluud, pakub posteromediaalne lähenemine paremat kirurgilist vaadet.
Et võrrelda tagumise malleooli eksponeerimisulatust, neurovaskulaarse kimbu pinget ning sisselõike ja neurovaskulaarse kimbu vahelist kaugust kolme erineva posteromediaalse lähenemise korral, viisid teadlased läbi kadaveruuringu. Tulemused avaldati hiljuti ajakirjas FAS. Järeldused on kokku võetud järgmiselt:
Praegu on tagumise malleooli paljastamiseks kolm peamist posteromediaalset lähenemist:
1. Mediaalne posteromediaalne lähenemine (mePM): see lähenemine siseneb mediaalse malleoli tagumise serva ja sääreluu tagumise kõõluse vahele (joonis 1 näitab sääreluu tagumist kõõlust).
2. Modifitseeritud posteromediaalne lähenemine (moPM): see lähenemine siseneb tibialise tagumise kõõluse ja sõrmepainutajalihase (FL) kõõluse vahele (joonis 1 näitab tibialise tagumist kõõlust ja joonis 2 näitab sõrmepainutajalihase (FL) kõõlust).
3. Posteromediaalne lähenemine (PM): See lähenemine siseneb Achilleuse kõõluse mediaalse serva ja painutaja hallucis longus kõõluse vahele (joonis 3 näitab Achilleuse kõõlust ja joonis 4 näitab painutaja hallucis longus kõõlust).
Neurovaskulaarse kimbu pinge osas on PM-lähenemisel madalam pinge, 6,18 N, võrreldes mePM- ja moPM-lähenemistega, mis näitab neurovaskulaarse kimbu intraoperatiivse veojõukahjustuse väiksemat tõenäosust.
Tagumise malleooli nähtavuse ulatuse osas pakub PM-lähenemine samuti suuremat nähtavust, võimaldades tagumise malleooli 71% nähtavust. Võrdluseks, mePM- ja moPM-lähenemised võimaldavad vastavalt 48,5% ja 57% tagumise malleooli nähtavust.
● Diagramm illustreerib tagumise vasarluu säritusvahemikku kolme lähenemisviisi puhul. AB tähistab tagumise vasarluu üldist ulatust, CD tähistab säritusvahemikku ja CD/AB on särituse suhe. Ülevalt alla on näidatud mePM, moPM ja PM säritusvahemikud. On ilmne, et PM-lähenemisviisil on suurim säritusvahemik.
Mis puutub sisselõike ja neurovaskulaarse kimbu vahelisse kaugusesse, siis PM-lähenemisel on samuti suurim kaugus, 25,5 mm. See on suurem kui mePM-i 17,25 mm ja moPM-i 7,5 mm. See näitab, et PM-lähenemisel on neurovaskulaarse kimbu vigastamise tõenäosus operatsiooni ajal väikseim.
● Diagramm näitab sisselõike ja neurovaskulaarse kimbu vahelisi kaugusi kolme lähenemisviisi puhul. Vasakult paremale on kujutatud mePM, moPM ja PM lähenemisviiside kaugused. On ilmne, et PM lähenemisviis on neurovaskulaarsest kimbust kõige kaugemal.
Postituse aeg: 31. mai 2024
