meniski kuju
Sisemine ja välimine menisk.
Mediaalse meniski kahe otsa vaheline kaugus on suur, C-kujuliselt moodustades, ja serv on ühendatudliiges kapsel ja mediaalse kollateraalse sideme sügav kiht.
Külgmine menisk on O-kujuline. Popliteuse kõõlus eraldab meniski liigesekapslist keskmises ja tagumises kolmandikus, moodustades tühimiku. Külgmine menisk on eraldatud külgmisest külgmisest sidemest.
Klassikaline kirurgiline näidustusmeniski õmbluson pikisuunaline rebend punases tsoonis. Seadmete ja tehnoloogia täiustumisega saab enamikku meniskivigastusi õmmelda, kuid arvestada tuleb ka patsiendi vanuse, haiguse kulgu ja alajäsemete jõujoont. , kombineeritud vigastuste ja paljude muude olukordade puhul on õmblemise lõppeesmärk loota meniskivigastuse paranemisele, mitte õmblus õmbluse haaval!
Meniski õmblemise meetodid jagunevad peamiselt kolme kategooriasse: väljast sissepoole, seest väljapoole ja täielikult sissepoole. Sõltuvalt õmblusmeetodist on olemas ka vastavad õmblusinstrumendid. Lihtsaim on nimmepunktsiooninõelad või tavalised nõelad, samuti on olemas spetsiaalsed meniski õmblusseadmed ja meniski õmblusseadmed.
Väljastpoolt sissepoole meetodit saab punkteerida 18-kaliibrilise nimmepunktsiooninõelaga või 12-kaliibrilise kaldservaga tavalise süstlanõelaga. See on lihtne ja mugav. Igas haiglas on see olemas. Loomulikult on olemas spetsiaalsed punktsiooninõelad. - Ⅱ ja 0/2 armastuse olekust. Väljastpoolt sissepoole meetod on aeganõudev ega suuda kontrollida meniski nõela väljundit liigeses. See sobib meniski eesmise sarve ja keha jaoks, kuid mitte tagumise sarve jaoks.
Olenemata sellest, kuidas te juhtmeid keermestage, on väljastpoolt sissepoole lähenemise lõpptulemuseks see, et väljastpoolt ja läbi meniski rebendi sisenenud õmblus suunatakse ümber keha välisküljele ning seotakse sõlme, et parandav õmblus lõpule viia.
Seestpoolt väljapoole meetod on parem ja vastupidine väljastpoolt sissepoole meetodile. Nõel ja elektrood viiakse liigese seestpoolt väljapoole ja see fikseeritakse ka väljaspool liigest oleva sõlmega. See võimaldab kontrollida meniski nõela sisestamise kohta liigeses ning õmblus on puhtam ja usaldusväärsem. Seestpoolt väljapoole meetod nõuab aga spetsiaalseid kirurgilisi instrumente ja tagumise sarve õmblemisel on vaja täiendavaid sisselõikeid, et kaitsta veresooni ja närve kaarekujuliste deflektorite abil.
Kõik-sisemiste meetodite hulka kuuluvad klammerdajatehnoloogia, õmbluskonksutehnoloogia, õmblustangide tehnoloogia, ankurtehnoloogia ja transosseoosse tunneli tehnoloogia. See sobib ka eesmise sarve vigastuste korral, mistõttu arstid hindavad seda üha enam, kuid täielik liigesesisene õmblemine nõuab spetsiaalseid kirurgilisi instrumente.
1. Klammerdamistehnika on kõige sagedamini kasutatav täisliigeste meetod. Paljud ettevõtted, näiteks Smith nephew, Mitek, Linvatec, Arthrex, Zimmer jne, toodavad oma klammerdajaid, millel kõigil on oma eelised ja puudused. Arstid kasutavad neid üldiselt vastavalt oma hobidele ja harjumusele, et valida, ning tulevikus ilmub suures koguses uuemaid ja inimlikumaid meniskiklammerdajaid.
2. Õmbluspintsetttehnoloogia on tuletatud õlaliigese artroskoopia tehnoloogiast. Paljud arstid leiavad, et õlavarreluu pöörleva manseti õmbluspintsetid on mugavad ja kiired kasutada ning neid saab kasutada meniski vigastuste õmbluseks. Nüüd on olemas täiustatumad ja spetsialiseeritumad.meniski õmblusedturul. Müügil tangid. Kuna õmbluspintslite tehnoloogia lihtsustab operatsiooni ja lühendab oluliselt operatsiooniaega, sobib see eriti hästi meniski tagumise juure vigastuse korral, mida on raske õmmelda.
3. Tegelik ankurtehnoloogia peaks viitama esimesele põlvkonnalemeniski saturatsiooni parandamine, mis on spetsiaalselt meniskiõmbluseks mõeldud klamber. See toode pole enam saadaval.
Tänapäeval viitab ankurtehnoloogia üldiselt pärisankrute kasutamisele. Engelsohn jt. teatasid esmakordselt 2007. aastal, et õmblusankru parandamise meetodit kasutati mediaalse meniski tagumise juure vigastuse raviks. Ankrud sisestatakse trükitud piirkonda ja õmmeldakse kinni. Õmblusankru parandamine peaks olema hea meetod, kuid olenemata sellest, kas tegemist on mediaalse või lateraalse poolkuu juure tagumise juure vigastusega, peaks õmblusankru parandamisel olema palju probleeme, näiteks sobiva lähenemisviisi puudumine, raskused paigutamisel ja suutmatus ankrut luupinnaga risti keerata. Kui ankru valmistamises ei toimu revolutsioonilist muutust või paremaid kirurgilise juurdepääsu võimalusi, on raske saada lihtsaks, mugavaks, usaldusväärseks ja laialdaselt kasutatavaks meetodiks.
4. Transosseoosse trakti tehnika on üks täielikest liigesesisesetest õmblusmeetoditest. 2006. aastal kasutas Raustol seda meetodit esmakordselt mediaalse meniski tagumise juure vigastuse õmblemiseks ning hiljem hakati seda spetsiaalselt kasutama lateraalse meniski tagumise juure vigastuse ja radiaalse meniski keha rebendi ning meniski-õndla kõõluse piirkonna rebendi jms korral. Transosseoosse õmbluse meetod seisneb selles, et pärast vigastuse kinnitamist artroskoopia abil kraapitakse esmalt sisestuspunktis kõhre ja seejärel suunatakse ja puuritakse tunnel eesmise ristatisideme sääreluu sihiku või spetsiaalse sihiku abil. Kasutada saab ühe- või kaheluulist kanalit ja ka üheluulist kanalit. Meetod Luutunnel on suurem ja operatsioon on lihtne, kuid esiosa tuleb nuppudega kinnitada. Kaheluulise tunneli meetodi puhul tuleb puurida veel üks luutunnel, mis pole algajatele lihtne. Esiosa saab otse luupinnale sõlmida ja see on kulukas.
Postituse aeg: 23. september 2022
